Fassaadi soojustamine ja renoveerimine

[Piibe]

Milline on hinnatase?
Tegemist 9-korruselise Lasnamäe majaga, 9 trepikoda. Pinda kahjuks ei oska öelda.

[rewa2]

Üks Tartu KÜ esimees väitis peale kogu hoone soojustust isegi, et nende ühistu küttearved vähenesid 30 %.
Vaata siinset pildialbumit, seal ühte 9 korruselist soojustatakse.

[mikk228]

Eks see hind oleneb kasutatavatest materjalidest, tegijast jne...
Kunagi olid hinnad 600 kuni 1000 kr/m2

[leammj]

fassaadi soojustus on ,kusagil kooskõikide lisadega 650-680kr/m2.Ja oleneb kui täpselt on mõõdetud

[rewa2]

Iga päevaga hinnad langevad...
Nüüd enam plekiga ei lubata katta, pannakse seinale 100mm penoplast+võrk ja sellele krohvisegu ja lõpuks värv.
Jäävad ära puitprussid,lauad, lipid, klambrid ja kallis kivivill, ning kapriisne Temsi plaat.

[killu]

rewa2, kas sa oskad ka nimetada mõnda firmat, kes niimoodi välisseinu soojustab-renoveerib? Nägin hiljuti ise ka, et ühes majas niimoodi tehti ja ise veel natukene imestasin, et miks selline variant valitud on, et kas odavuse pärast? Aga see maja oli möödasõidul ja ei saanud mahti töömeestelt küsida. Huvitav oleks asja põhjalikumalt uurida - kui teaks, millisest firmast uurida.

[leammj]

Neid firmaid on palju. Kuid kes kõige paremini teeb. seda on vaja teada.

[killu]

No ja ... ?

[mikk228]

Kundas just nägin tehti fassaadi tel. nr oli ka 58453815. Uuri ehk saad targemaks.

[sirts]

balti Vara teeb head tööd www.baltivara.ee
siis Albrant Grupp OÜ www.albrantgrupp.ee
Esimesel firmal on kontorid Tallinnas ja Tartus, teisel Roosna-Alliku vallas.
Kuigi firmad teevad tööd üle Eesti, on mõistlikum siiski otsida võimalikult kodulähedasemat firmat - sõidukulud tulevad odavamad.

[mathias]

Ega suurt alla 600 eeku per m2 vist ei saa.Nüüd uued seadused.Kui projekti järgi teha,siis päästeteenistus tahab,et vahtplasti vahele pandaks tulekindel vill 10cm paksune ja 20 cm kõrge iga korruse vahele,iga korteripiiri vahele ja räästakasti alla 50 cm kõrguselt.On ka võimalus iga aken eraldi ümber akna villaga katta 20 cm laiuselt.Eks kalkuleeri.Meie teeme esimest varianti,aknapõski on aeganõudvam teha.Igal juhul teeb see ehituse kallimaks ,aga kui projektist mööda vaadata nagu von Viisitamme valitsetavas linnas tehakse,siis saab ikka odavamalt.Kui valmis saame,panen pildid ülesse.

[majaka]

Meil oli projektis kivivill 10sm all, akende ümber ja räästa all. Reeglid peaksid kõikjal ühesugused olema. Korrustevahelistest ribadest kuulen küll esimest korda.
Tallinnas soojustuse pani Hollman Arendus OÜ. Isegi järelevalve oli imestanud, et väga korralik firma.

[rewa2]

...Pildilt on näha jah, et vahtplasti vahele pandaks tulekindel vill 10cm paksune ja 20 cm kõrge iga korruse vahele,iga korteripiiri vahele ...
Maksumuseks ütles meister 630.-krooni m2 (koos materjali,töö ja tellingute rendiga)

[mathias]

Von Viisitamme linna Päästeteenistuse allkirja muidu projektile ei saa,kui peab olema ka räästakastialune 50 cm kõrguselt villaga kaetud ja korterite vahelised seinad ka vertikaaselt läbi viigutud.Edu EU-s ehitades.

[tähelepanelik]

Proovi vahtplast põlema panna, siis ehk mõistad milleks villa panek vajalik on. Minu teada on ühiskondlike hoonete katmine vahtplastiga ( korteriühistud sinna ei kuulu) keelatud just tuleohutuse seisukohalt.

[ergon]

Meil ka praegu soojustamine käsil ja üks põhjus miks villa kasuks otsustasin oli see jupitamine (avade ümber jne) ning otsustasime kõik villaga panna. Tuleb nõksa kallim, tuleohutusega probleeme pole ja usaldus villa vastu on ka suurem.

[eltron]

Villal on ka see hea omadus, et ta hingab. Penoplastiga kattes võib kergesti alt minna ning tulemuseks hallitus ja niiskus hoone konstruktsioonides.

[leammj]

Ma ei vaidle teile selles küsimuses üldse vastu. Priit Valge Nurgakivi saatejuht. TKTK õppejõud samuti soovitab soojustada villaga. Kuid siin vestlesin TTÜ professoriga.Ta ei näe vahet millega soojustada. Kui ehitaja jälgib kõike ehitus norme ja nõydeid. siis ta ei näe vahet millega soojustada. On olnud juhtumeid , kus on soojustatud villaga ja sein oli märg.Ma muidugi ei tea millega see asi lõppes. Kuid ehitaja pidi likvideerima puudused.Ja villa eelis on selles , et võib seda tööd teha ka talvel. Penoga ei saa. Pean oma tööd viima kevadesse.
Ja kui ehitaja teeb vastavalt ehitusnõuetele võib soojustada ka penoga.Kuid penoga kattes peab ehituse aeg olema õhutem.mitte alla +5 kraadi.

[tähelepanelik]

Eks selle soojustamise ja akende vahetusega ole lood keerulised. Ükski professor ega õppejõud ei anna garantiisid, et asi õnnestub, kõik sõltub paljuski ventilatsioonist, sest projekteeritud seinte ning akende kaudu toimiv õhuvahetus pannakse kinni. Mida see kõik nõukogude aegsetele majadele pikemas perspektiivis teeb on selgeltnägijate pärusmaa.

[ergon]

Teen ettepaneku ära lõpetada sellise rumaluse rääkimine nagu "ventilatsioon läbi seinte". Seda ei ole olemas! Juhul, kui ventilatsioon läbi seinte toimiks, siis miks nähakse hulka vaeva ja kulutatakse ropult raha vent süsteemide ehitamise peale.

Ainuke asi mida saab rääkida seinte kohta on see kuhu tekib kastepunkt ja see sõltu tehtud töö kvaliteedist. Halva kvaliteediga soojustatud seinte korra võib tekkida kastepunkt seina sisse, mille tõttu tekib sinna kondensaatvesi ja see paneb seina hallitama. Sama testi on tehtud akendega (miks ühed on udused ja teised mitte - klaas ju ei hinga (ventileeri)).

Sundventilatsioon on tänapäeval asendatav mingil määral plastakende olevate tuulutuspiludega (tavaliselt jäetakse ära sest on kallim) ja tuulutus avad seinte sees.

Palun ärgem enam aja rumalat juttu seinte ventileerumisest ....

huvilistele natuke tehnilist juttu http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf

[tähelepanelik]

Millegi pärast käibki jutt ainult soojustamisest ja akende vahetamisest, sellega kaasnevat ventilatsiooni uuendamise vajadust pole seni keegi isegi maininud. Ei maksa kõike sõna-sõnalt näpuga järge ajades võtta.

[rewa2]

Sellise seina (nagu rewa pildil näha) maksumus on koos materjali, tööga ja tellingute rendiga 630.-m2

[Deleted_User_1597]

Ohud soojustamisel
38 husbyggaren nr 4 B 2007
Rootsi Katse- ja Uurimisinstituut (SP) teatas sel aastal, et suhteliselt uutel, isolatsioonil asuva krohviga fassaadidel on niiskus- ja hallituskahjustuste oht. Väide tugineb 59 eramus, 54 korterelamus ja viies kõrghoones teostatud ülevaatustele, kusjuures kahjustuse sagedus oli vastavalt 56, 80 ja 100 protsenti.
Praegu ei ole teada, kas kahjustuse sagedus on representatiivne hoonete osas, mis on ehitatud pärast isolatsioonil asuva krohviga seinatüübi juurutamist ja muutumist Rootsi elamuehituses valdavaks ehitustehnikaks. Kuid võib arvata, et lähiaastatel täheldatakse sellist tüüpi tarindite kahjustusi vägagi suurel hulgal.
lisan faili, kus teema pikemalt lahti kirjutatud

[rewa2]

Ohud soojustamisel
38 husbyggaren nr 4 B 2007

Kui eelnev jutt paika peab, siis meie soojustamise töö on asjata??

[küttespets]

Lisasoojustamisest on nii villa kui mka penoga kasu. Iseasi kas see veel praeguste soojuse hinnaga eriti kasulikuks osutub.
Ruumide ventilatsioon (õigemini külma õhu sissevõtmiseks ) peavad piisavalt suured, ja soovitavalt reguleeritavad avad olema. Paneelmajades, juhul kui fuugid on korralikult on ainuke võimalus seda teha läbi akende pilude-restide või paneeli selleks puuritud avade. Läbi seinte võime õhuliikumisega arvestada mingil määral kiviseinte korral. Pragudeta paneelsein on teoreetiliselt nii õhu kui ka niiskuse kindel.

Hoonete lisasoojustamisel on põhiprobleemiks toas oleva veeauru jõudmine (läbi seina pragude) piisavalt külma tsoonini kus see kondenseerub ja isolatsiooni rikub. Seda nii villa kui ka penokaga soojustades. Selles, Kas penoplast laseb niiskust rohkem läbi kui vill kahtlen. 10 sm paksuse penoplasti seinapoolse pinna temperatuuril toimub niiskuse kondenseerimine harva, villast läbiminekul aga ? Ruumide korraliku ventilatsiooni korral on antud oht lihtsalt väiksem.
Lisasoojustuse korral niiskuse läbiminekul seinte ebatihedustest probleeme palju, mistõttu on olulisem kui varem seinte aurukindlus ja ka ventilatsioon.